Endast

Sündisin Tartus 1947. Õppisin Tartus mitmes koolis, muuhulgas X 8-klassilises koolis ja I keskkoolis, lõpetasin aga Tartu kaugõppekeskkooli. Kõrgkoolides olen õppinud matemaatikat ja inglise keelt, kuid mitte lõpetanud. Metsavahiks olemise perioodil lõpetasin Luua sovhoostehnikumi.

Kuni aastani 1987 teenisin leiba peamiselt töölisena mitmetes ametites (mh metsavaht ja katlakütja), vahepeal ka kooliõpetajana Meremäe keskkoolis Setomaal. Mul on viis last, praegu olen teist korda abielus.

Olen poliitiliselt olnud tegev nüüdseks juba üle neljakümne aasta.

Kõige kauem kestis minu „esimene elu“ poliitikas. Kuulusin nõukogude okupatsiooni ajal põrandaalusesse vastupanuorganisatsiooni koos hulga eakaaslastega aga ka mitmete juba varasemalt tegutsenud ja ka vangilaagrites olnud vanemate kaasvõitlejatega, kellest kõige tuntum on Enn Tarto. Meie vastupanutegevus oli rahumeelne ja eeskätt hariduslik. Tegelesime keelatud kirjanduse paljundamise ja levitamisega, aga ka tõele vastava informatsiooni kogumisega ja selle vahendamisega läbi „raudse eesriide“. Abistasime ka vangis olevate vabadusvõitlejate perekondi jms. Kõige jäävam ettevõtmine selles „elus“ oli põrandaaluse ajakirja „Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis“ asutamine 1978, mis Lagle Pareki jmt. toimetamisel ilmus kuni aastani 1987.

Teine elu poliitikas algas 1988, kui sai võimalikuks hakata tegutsema „põranda peal“. Olin nende hulgas, kes püüdsid korraldada Tartus meeleavaldust Tartu rahu aastapäeval aastal 1988. Ise ma sellest osa võtta ei saanud, kuna olin koos mitme teisega Eestis välja saadetud nõukogude sõjaväkke „kordusõppusele“. Küll aga kanti 2. veebruari õhtul Tartus mitmel korral ette minu kirjutatud kõne tekst Tartu rahulepingu teemal. See oli minu esimene avalik kõne.

1988. aastal olin sukeldunud Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) organiseerimise töösse. Kui see organisatsioon oli käima saanud, siis kujunes keskseks küsimus, mida ja kuidas on vaja teha, et Eesti saaks taas iseseisvaks ja vabaks. 1989. a. alguskuudel kujunes välja idee, et on vaja registreerida kõik kunagise iseseisva Eesti riigi kodanikud ja korraldada Eesti kongressi valimised. Minu ülesandeks sai kongressi valimise eeskirja koostamine – see oli minu elus esimene tõeliselt vastutusrikka dokumendi – „seaduse“ – kirjutamise juhtimine.

Olin Eesti Kongressi üks aseesimeestest kuni kongressi tegutsemise lõpuni 1992.

Kolmandaks eluks poliitikas pean tegevust Põhiseaduse Assamblees 1991. a. sügisest kuni 1992. a. kevadeni. Assamblee tegevuse alguses korraldati nö. konkurss, kuhu oli võimalik esitada põhiseaduse eelnõusid, et otsustada, milline neist saab Assamblee edasise töö aluseks. Minu elu üheks tipphetkeks kujunes see, kui selleks valiti eelnõu tekst, mille olin koostanud mitme erakonnakaaslase abiga ja toetudes ERSP programmile. Kui 1992. a. juunis Eesti rahvas kiitis referendumil heaks meie praegugi kehtiva põhiseaduse, siis olid selles äratuntavalt säilinud kõik põhilised poliitilised ideed, mis olid olnud minu eelnõus.

Neljandaks eluks poliitikas peaksin aastaid 1992 – 2003, mil põhiliselt tegutsesin seadusandlike küsimustega Riigikogu liikmena (valitud alguses ERSP nimekirjast, hiljem, pärast ühinemist Isamaaga, Isamaaliidu nimekirjast). Nii Riigikogu VII kui IX koosseisus oli mul õnn olla suurem osa aega Riigikogu selle komisjoni, praeguse nimega õiguskomisjoni esimees, mille tööks sai muuhulgas kõigi uute eraõiguse eelnõude seadusteks menetlemine. VII koosseisu ajal olid nendeks nn. tsiviilseadustiku osade seadused: üldosa, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisseadus. IX koosseisus sai kõige suuremaks ja tähtsamaks tööks võlaõigusseadus. Kuid menetletud (ja tihti ka peaaegu nullist kirjutatud) sai hulganisti ka mitmesuguseid teisi seadusi, neist praeguse olukorra kontekstis ehk kõige olulisem korruptsioonivastane seadus. VIII koosseisus (1995 – 1999) olin opositsiooni liikmena tegev põhiseaduskomisjonis, püüdes anda oma parima, et seadused saaksid võimalikult head. Vahepeal oli võimalus olla ka pool aastat justiitsminister Andres Tarandi nn. jõulurahuvalitsuses. Ja veel tegutsesin samal ajal ka kahe valimisperioodi jooksul Tartu linna volikogu liikmena.

Pean ennast praegu üheks kõige kogenumaks inimesteks Eestis seadusandliku töö alal. Arvan teadvat, mis on see, mis teeb seaduse teksti heaks ja mõistlikuks, ja miks on sündinud halvad seadused

Minu viies elu sai alguse sellest, et 2001. aastal ütles mul tervis üles. Sain infarkti. Üheks põhjuseks oli vist ka see, et olin üle kümne aasta töötanud oma võimete piiril. Olin alates aastast 2003 alguses töövõimekaotuse pensionär, hiljem juba vanaduspensionär. Tervis hakkas siiski paranema ja nii hakkasin taas vähehaaval kirjutama artikleid poliitikaga ja õigusega seotud teemadel, võimaluse korral rääkima ka vastavasisulistest raadiosaadetes, eeskätt Kuku raadio saatesarjas Vanamehed kolmandalt. Nende võimetekohaselt tegutseva pensionäri aastate üks tippsündmus oli minu jaoks see, kui sotsiaaldemokraatliku partei fraktsioon korraldas 13. jaanuari 2011 olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Erakondade rahastamine“ arutamise Riigikogus ja kutsus mind sinna ettekannet tegema. Sellest sai alguse tee, millele olen asunud praegu.

Minu kuues elu poliitikas algas 2014. aasta kevadel, kui paljud tuttavad ja mõttekaaslased hakkasid organiseeruma vabaerakonnaks ja kutsusid sinna ka mind kaasa tegelema eeskätt erakondade rahastamine ja teiste taoliste küsimustega. Läksin nendega kaasa hea meelega, sest poliitikatöö, st. tuleviku kujundamise töö on ikka ja alati ühistegevus. Vahepealsetel aastatel oli erakond Isamaaliit, kuhu ma kuulusin, ühinenud Res Publicaga IRL-iks. Selles aga kadus sisedemokraatia ja mõistliku mõtlemise viimnegi raas ning see muutus oma tegutsemislaadilt vasakpopulistlikuks. Mind sinna küll enam millekski vaja ei olnud.

2015. a. märtsis sain uuesti Riigikogu liikmeks, seekord valituna vabaerakonna nimekirjast ja Tartu linna valimisringkonnast. Riigikogus olen olnud põhiseaduskomisjoni aseesimees, aga sellel positsioonil ei ole olnud suuremat sisulist tähendust, kuna Vabaerakonna fraktsioon on olnud opositsiooni hulgas